Herpes

Herpes simplex viirused 1 ja 2 (HSV1 ja HSV2) levivad lähikontakti teel. HSV1 viirustüüp tekitab tavapäraselt kahjustusi huultel (ohatis), ka suu limaskestal või silmades, ning võib oraalseksi kaudu kanduda ka suguelundite piirkonda. Genitaalherpes levib sugulisel teel ning enamikul juhtudest on tekitajaks HSV2.

Huule- ja nahaherpese puhul tekib lokaalne sügelus, valu ja punetavale põhjale kobar läbipaistvaid vesiville. Kaasneb üldine halb enesetunne, lümfisõlmede suurenemine, võib tekkida palavik. Paranemine toimub iseeneslikult päevade jooksul. Genitaalherpesele on nii naiste kui meeste puhul iseloomulikud suguelunditele tekkivad punetavad, äärmiselt valulikud väikesed villid, mis mõne päeva pärast lõhkevad ning kuni nädala jooksul ise paranevad. Esmase haigushoo korral on naistel tavaliselt villikestest ja haavanditest haaratud nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. Meestel võivad villid ja haavandid paikneda mitte üksnes suguelundi peal, vaid ka kusitis. Kaasneda võivad üldine nõrkus, palavik, lihasvalu ja valulikkus urineerimisel.

Pärast nakatumist jääb viirus organismi kogu eluks. Peale esmase haigushoo paranemist võib haigus korduda. Kordudes on haigusnähud üldjuhul samad, aga enamasti kergema ja lühema kestusega. Vahel esinevad koos või enne nahale kujunevaid ville valu või ebamugavustunne (põletuse või „sipelgate jooksmise” tunne) kahjustatud piirkonnas. Herpest ei ole võimalik lõplikult välja ravida, küll aga lühendavad viirusevastased ravimid tunduvalt haigushoo pikkust ja leevendavad vaevusi. Viiruse leviku vältimiseks tuleb hoiduda vahetust naha- ja limaskestakontaktist; genitaalherpese puhul kasutada kondoomi ning ohatise olemasolul huulel vältida suuseksi.