Kuidas valida päikesekreemi

Kõige parem päikesekaitse on vältida pikemaaegset päikese käes viibimist, eriti intensiivse päikesekiirguse ajal ehk kella 11 ja 16 vahel. Kui seda ei saa vältida, tuleks kasutada erinevaid päikesekaitsemeetodeid. Päikesekreemid on ainult osa sellest. Spetsiaalsed päikesekaitseriided (mis kaitsevad nii kuiva kui ka märga nahka), laia äärega peakate ning ultraviolettkiirgus-kaitsega päikeseprillid koos sobiva päikesekaitsekreemi kasutamisega suudavad meid päikese eest oluliselt paremini kaitsta.

Maapinnani jõudvas ultraviolettkiirguses eristatakse UVA ja UVB lainepikkusi. UVA on pikema lainepikkusega, tungib sügavamale nahka ning tekitab naha elastiini- ja kollageenikiudude lõhkumisega fotovananemist (kortse), samuti nahavähki. UVB on lühema lainepikkusega ning põhjustab päikesepõletust, naha sarvkihi paksenemist ja nahavähi tekkimist. Suviti moodustab 95% ultraviolettkiirgusest UVA ja 5% UVB osa, talviti on UVA osakaal koguni 98%.

SPF (sun protection factor) näitab kreemi võimet kaitsta nahka päiksepõletuse eest. Päikesekreem, mille peale on märgitud ainult SPF, kaitseb ainult UVB kiirguse eest. Mida suurem on päikesekaitsenumber, seda rohkem aega kulub päikesepõletuse kujunemiseks, mistõttu ollakse kauem päikese käes, olemata samas kaitstud UVA kahjuliku mõju eest. Soovitame kasutada päikesekaitsekreeme, mille peale on märgitud “Broad Spectrum SPF”, milline märgistus näitab, et kreem kaitseb nii UVB kui ka UVA kiirguse eest. Broad Spectrum SPF 30-50 päikesekaitsekreemid vähendavad ka naha fotovananemist, kui seda kasutatakse piisavas koguses (sageli kasutatakse kreemi soovitatavast kogusest palju vähem) ja koos teiste päikesekaitsemeetoditega. Ära ei tohi unustada ka huuli ja kõrvu! Ühtlasi soovitame valida päikesekreemi, mis sisaldab titaaniumdioksiidi või tsinkoksiidi (lastele mõeldud päikesekreemid). Pakkudes head füüsikalist kaitset UVA ja UVB kiirguse eest, võivad need jätta nahale valge kihi. Tasub meeles pidada, et ükski päikesekaitsekreem ei kaitse täielikult ultraviolettkiirguse eest!

Lastel tuleks päikesekreemile eelistada spetsiaalseid UPF-ga (ultraviolet protection factor) riideid. Lapsi ja noorukeid tuleb eriti hoolikalt päikesepõletuse eest hoida, kuna juba üks päikesepõletus enne 15. eluaastat kahekordistab melanoomi tekkeriski.

Oluline on teada, et UVA läbib klaasi, mistõttu ei kaitse tavaline auto- või aknaklaas UVA kahjuliku mõju eest. On uuritud melanoomiga patsiente, kes sõidavad palju autoga, ning selgunud, et parempoolse liiklusega riikides esineb vähikolle palju sagedamini just vasakul käsivarrel.

Soovitused kokkuvõttes:

  • vältida pikemaajalist intensiivse päikese käes viibimist (kella üheteistkümnest neljani);
  • vältida päikesepõletust;
  • mitte käia solaariumis;
  • kaitsta end igapäevaselt riiete, laia äärega peakatte, ultraviolettkiirguse kaitsega päikeseprillide ja päikesekreemiga “Broad Spectrum SPF 30+”. Päikesekreem tuleks nahale kanda umbes pool tundi enne päikese kätte minekut ning määrida uuesti 2 tunni möödudes või peale ujumist või intensiivset higistamist!
  • kontrollida oma nahka ja sünnimärke vähemalt üks kord kuus;
  • korra aastas, kui arst pole soovitanud tihedamini, lase oma arstil nahk ja sünnimärgid üle vaadata.