Valgusravi

Valgusravi ehk fotodünaamiline teraapia on protseduur, mille käigus kasutatakse paikselt pealekantavat spetsiaalset ravimit (fotosensibiliseerija) ja kindla lainepikkusega valguskiirgust, mis määrab ära, kui sügavale nahka ravimi ja valguse koostoime ulatub. Niine Nahakliinikus kasutame fotosensibiliseeriva ainena aminolevuliinhapet (ALA) ning Omnilux PDT valgusravi seadet (nn punane LED valgus). Fotodünaamilise ravi käigus suunatakse aminolevuliinhape valguse toimel kasvajarakkudesse ja aktiveeritakse, mille tulemusena kasvajarakud hävivad.

Fotodünaamilist ravi kasutatakse mitte-melanoomse nahavähi ravimisel. Siia alla kuuluvad:

  • aktiiniline keratoos: ketendav naast päikesele eksponeeritud nahal, mis võib areneda nahavähiks (prekantseroos);
  • Boweni tõbi: punane ketendav või koorikuga kaetud naast, mis kujutab endast in situ lamerakkvähki (kasvajarakud paiknevad ainult naha pindmises kihis);
  • pindmine ja nodulaarne ehk sõlmeline basalioom (sügavus alla 2 mm): aeglaselt kasvav pahaloomuline nahakasvaja, mis lähtub naha pealmisest kihist.

Fotodünaamilise ravi peamisteks eelisteks on protseduuri mitteinvasiivsus, hea efekt ning väga hea kosmeetiline tulemus. Samuti saab korraga ravida mitmeid haiguskoldeid. Just oma efekti ja kosmeetilise tulemuse tõttu on valgusravi aktiinilise keratoosi ning pindmise nodulaarse basalioomi esmavaliku ravimeetodiks.

Valgusravi protseduur koosneb kolmest sammust – haiguskolde ettevalmistamine pindmise kooriku eemaldamisega, kolde katmine fotosensibiliseerijaga (aminolevuiinhappega) ning fotodünaamiline teraapia, mille kestuse määrab arst vastavalt konkreetsele haigusele ja selle ulatusele.

Protseduuri kõrvaltoimeid esineb vähe. Vahetult peale protseduuri võib esineda kerge punetus ja turse ravitud piirkonnas, samuti võib esineda kerget sügelust. 48 tundi pärast fotodünaamilist teraapiat tuleb ravitud piirkonda kaitsta päikesevalguse eest.

Protseduure viivad läbi dermatoonkoloog dr Marianne Niin ja dermatoveneroloog dr Kai Saluvere.