Valgusravi

Valgusravi ehk fotodünaamiline teraapia on protseduur, mille käigus kasutatakse paikselt pealekantavat spetsiaalset ravimit (fotosensibiliseerija) ja kindla lainepikkusega valguskiirgust, mis määrab ära, kui sügavale nahka ravimi ja valguse koostoime ulatub. Niine Nahakliinikus kasutame fotosensibiliseeriva ainena aminolevuliinhapet (ALA) ning Omnilux PDT valgusravi seadet (nn punane LED valgus). Fotodünaamilise ravi käigus suunatakse aminolevuliinhape valguse toimel kasvajarakkudesse ja aktiveeritakse, mille tulemusena kasvajarakud hävivad.

Fotodünaamilist ravi kasutatakse mitte-melanoomse nahavähi ravimisel. Siia alla kuuluvad:

  • aktiiniline keratoos: ketendav naast päikesele eksponeeritud nahal, mis võib areneda nahavähiks (prekantseroos);
  • Boweni tõbi: punane ketendav või koorikuga kaetud naast, mis kujutab endast in situ lamerakkvähki (kasvajarakud paiknevad ainult naha pindmises kihis);
  • pindmine basalioom (sügavus alla 2 mm): aeglaselt kasvav pahaloomuline nahakasvaja, mis lähtub naha pealmisest kihist.

Fotodünaamilise ravi peamisteks eelisteks on protseduuri mitteinvasiivsus, hea efekt ning väga hea kosmeetiline tulemus. Samuti saab korraga ravida mitmeid haiguskoldeid. Just oma efekti ja kosmeetilise tulemuse tõttu on valgusravi aktiinilise keratoosi ning pindmise basalioomi esmavaliku ravimeetodiks.

Valgusravi protseduur koosneb kolmest sammust – haiguskolde ettevalmistamine pindmise kooriku eemaldamisega, kolde katmine fotosensibiliseerijaga (aminolevuiinhappega) ning fotodünaamiline teraapia, mille kestuse määrab arst vastavalt konkreetsele haigusele ja selle ulatusele.

Valgusravi ajal võib haiguskoldes esineda põletus- ja valutunnet. Selle vähendamiseks on soovitatav võtta eelnevalt (umbes 30 min) valuvaigistit. Vahetult peale protseduuri võib ravitud piirkonnas tekkida punetus, sügelus ja turse, harva ka villid või põletik. Tegemist on oodatava reaktsiooniga! Järgnevate päevade jooksul algab paranemine – punetus ja turse taandub, võib tekkida ketendus või moodustuda koorik. Ravitud piirkonda võib pesta või puhastada vähemalt 24 tunni möödumisel protseduurist. Päikesevalguse eest tuleb piirkonda kaitsta vähemalt 48 h pärast protseduuri (SPF≥30). Ravitud piirkonda tekkivat ketendust või koorikut ei tohi hõõruda ega eemaldada; nahk tuleb hoida puhta ja kuivana, kuni see paraneb iseenesest 2-6 nädala jooksul.

Protseduure viivad läbi dermatoonkoloog dr Marianne Niin, dermatoveneroloogid dr Kai Saluvere ja dr Kreete Põder.